Erinevalt mõnest ELi riigist ei luba Eesti täiskasvanutel omada topeltkodakondsust. See tähendab, et Eesti kodakondsuse saamisel peab taotleja loobuma oma varasemast kodakondsusest. Erand kehtib ainult alla 18-aastastele lastele, kes võivad omada kahte passi, kuid täisealiseks saamisel peavad nad valima ühe.
Kuidas saada Eesti kodakondsust
1. Sünnipära järgi
-
Kui vähemalt üks lapse vanematest on lapse sündimise hetkel Eesti kodanik, saab laps automaatselt Eesti kodakondsuse.
-
Kui vanemad on Eesti kodanikud, kuid laps on sündinud välismaal, saab ka tema sünnipärase kodakondsuse.
2. Naturaliseerimise kohta
-
Vanus alates 15 eluaastast.
-
Pidev seaduslik elamine Eestis vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat alalise elanikuna.
-
Eesti keele oskus tasemel B1 ning põhiseaduse ja kodakondsusseaduse eksami sooritamine.
-
Seaduslik sissetulekuallikas ja elukoha registreerimine Eestis.
-
Kohustus loobuda varasemast kodakondsusest.
3. Kodakondsuse taastamine
-
Võimalik, kui taotlejal oli varem Eesti kodakondsus ja ta on selle kaotanud.
4. Hooldusõiguse või lapsendamise kaudu
-
Eesti kodanike poolt lapsendatud alaealine laps võib saada kodakondsuse lihtsustatud korras.
Millistel juhtudel võib kaotada Eesti kodakondsuse?
-
Teise riigi kodakondsuse vabatahtlik omandamine.
-
Teenistus välisriigi relvajõududes ilma Eesti ametivõimude nõusolekuta.
-
Kodakondsuse omandamine pettuse teel (valeandmete esitamine, dokumentide võltsimine).
Lastele mõeldud eripärad
Alla 18-aastased lapsed võivad omada samaaegselt nii Eesti kui ka mõne teise riigi kodakondsust. Siiski peavad nad 18–21-aastaselt otsustama, kumma riigi passi nad säilitavad. Kui valikut ei tehta, võib Eesti kodakondsus automaatselt kaotada.
Meie büroo pakub abi Eesti kodakondsuse saamise, taastamise või kaotamise küsimustes, sealhulgas dokumentide ettevalmistamisel, menetluste läbiviimisel politsei- ja piirivalveametis ning nõustamisel keeleeksami ja eelmise kodakondsusest loobumise õiguslike tagajärgede osas.
